Tricky Brain: Annoying Puzzle

Analüüsis AppCompare

Kui otsid telefoni väikest ajupausi, siis Tricky Brain: Annoying Puzzle on mäng, mille mõte ei ole anda sulle pikka seiklust või keerukat lugu, vaid panna sind lühikeste nuputamisülesannetega korraks teistmoodi mõtlema. Mina lähenesin sellele kui mängule, mida saab avada ooteajal, ühistranspordis või õhtul enne magamaminekut. Esmamulje on lihtne, kuid ülesannete lahendamisel ei piisa alati esimesest loogilisest vastusest.

See kuulub mõistatuste hulka ja on tasuta mäng, mille on loonud FemeAves. Rakenduse üldine hinnang on 3,9 ning seda on hinnanud umbes viis tuhat kasutajat. See ütleb mulle, et mäng on leidnud üsna suure publiku, kuid kogemus ei pruugi iga mängija jaoks ühtlaselt sobida. Naljakad vembud ja ootamatud lahenduskäigud võivad olla värskendavad, samas võivad need häirida inimest, kes eelistab rangelt järjekindlaid loogikaülesandeid.

Milleks see mäng päriselt sobib?

Minu jaoks on selle mängu kõige mõistlikum kasutus lühike vahehetk, mitte kindla pikkusega mänguõhtu. Kui jään arsti ooteruumi või ootan sõpra, saan proovida üht mõistatust ja lõpetada siis, kui olukord muutub. See erineb mängudest, kus pooleli olev voor nõuab tähelepanu lõpuni või kus edenemine sõltub pikast järjestikusest mängimisest. Siin on kasulik võtta eesmärgiks üks mõtestatud katse, mitte võimalikult palju tasemeid järjest läbida.

See sobib eriti hästi inimesele, kellele meeldib avastada, kuidas sõnastus ja ekraanil nähtav olukord teineteist mõjutavad. Kui otsid aga pidevat punktiarvestust, võistluslikku pinget või pikka lugu, siis vaata pigem mõne teise mängutüübi poole. Trikimõistatuse rõõm sõltub suuresti sellest, kas sulle meeldib oma esimest eeldust kahtluse alla seada; see ei ole sama tunne mis klassikalise loogikavõrgu või sudoku lahendamine.

Kuidas mäng esimestel minutitel töötab

Esimest korda avades tasub suhtuda mängu rahulikult. Selle poe lühikirjeldus on “Tricky Brain”, kuid tegelik idee tuleb paremini välja ülesannete lahendamisel: mäng tahab testida sinu tähelepanu, eeldusi ja valmisolekut küsimust sõna-sõnalt mitte uskuda. Ma ei soovita kohe klõpsata kõige ilmsemal vastusel. Enne tasub vaadata kogu ekraani, mõelda, milline osa ülesandest võib olla meelega eksitav, ja alles siis proovida.

Esimene sisuline õnnestumine tuleb tavaliselt siis, kui loobud tavalisest “küsimus ja üks õige vastus” mõtteviisist. Mõnes ajumängus on lahendus peidetud sõnastusse, mõnes aga sellesse, mida ekraanil saab puudutada või nihutada. Siin on kasulik teha väike kontroll: loe ülesanne veel kord, vaata üle kõik nähtavad elemendid ja küsi endalt, kas mäng ootab sinult mitte vastuse valimist, vaid olukorra muutmist.

See on hea lähtekoht ka lapse või algaja mängija jaoks, sest vanusepiirang on PEGI 3. Samal ajal ei tähenda madal vanusemärge, et iga ülesanne oleks täiskasvanule automaatselt lihtne. Laps võib nautida naljakat olukorda ja katsetamist, täiskasvanu aga võib takerduda just seetõttu, et ta otsib liiga keerukat seletust. Mina soovitaksin nooremale mängijale esimestel kordadel kõrval olla, mitte lahendusi ette öelda, vaid suunata teda ekraani tähelepanelikumalt vaatama.

Tasub enne valimist lugeda

---

Xiaomi ilmarakendus aitab päeva planeerida, kuid kogukonda ei loo

PLAYit leiab telefonist peaaegu iga video, kuid mugavusel on hind

TikTok Lite viib lühivideod väiksema andmekuluga kaugemale

Prime Video võit sõltub sellest, mida vaataja telefonis leiab

Moovit ei juhi busse, kuid mõjutab seda, kuidas linnas liigume

Nädala valik: Microsoft 365 Copilot aitab tööga kiiremini alustada

---

Enne esimest lahendust vaata ekraani nagu mõistatust

Minu kõige kasulikum soovitus on mitte käsitleda ekraani staatilise pildina. Kui ülesanne tundub liiga lihtne, võib mängu tegelik nipp olla selles, et mingi nähtav detail ei ole lihtsalt kaunistus. Proovi mõttes läbi erinevad tegevused: mida saaks puudutada, mida võiks liigutada ja milline sõna küsimuses kõlab ebatavaliselt. See ei ole petmine ega juhuslik toksimine, vaid mängu enda loogikaga kohanemine.

Teine praktiline võte on lahendada ülesandeid kahes ringis. Esimeses ringis otsin ma kiiret ja loomulikku vastust. Kui see ei tööta, ei hakka ma kohe kümneid juhuslikke puudutusi tegema. Teises ringis vaatan, millist eeldust ma kasutasin. Kas eeldasin, et nupp peab olema vajutatud? Kas eeldasin, et küsimus kirjeldab kogu olukorda? Kas eeldasin, et ekraani keskel olev objekt on ainus oluline asi? Selline lähenemine vähendab frustratsiooni ja annab mängule rohkem mõtet.

Kui mängid väikeste pauside vahel, aitab see töövoog ka katkestustega toime tulla. Enne telefoni kõrvale panemist jäta endale meelde, millist eeldust viimati kontrollisid, mitte ära ürita meelde jätta kõiki võimalikke lahendusi. Tagasi tulles saad alustada uue mõttega ega korda kohe samu katseid. See on lihtne võte, kuid muudab lühikesed sessioonid selgemaks ja hoiab ära tunde, et iga kord tuleb mõistatus nullist läbi proovida.

Milline on esimene päris kasutuskogemus?

Kui mängu avad näiteks bussipeatuses, on mõistlik alustada ühe ülesandega, mitte võtta eesmärgiks pikk mängusessioon. Loe ülesanne lõpuni, vaata ekraani servad üle ja tee üks põhjendatud katse. Kui see ebaõnnestub, muuda ainult üht asja korraga. Nii saad aru, kas probleem oli vales puudutuskohas, liiga sõnasõnalises mõtlemises või selles, et jätsid mõne detaili tähelepanuta.

Esimene õnnestumine on minu arvates mängu kõige olulisem hetk. Kui lahendus tundub pärast selgeks saamist naljakalt lihtne, töötab ülesanne hästi. Sa ei tunne, et oleksid lihtsalt õige vastuse ära arvanud, vaid saad aru, millist mõtlemisharjumust mäng sinult korraks muutma tahtis. Selline tunne ongi põhjus, miks ma soovitaksin seda pigem lühikeste pauside mänguna kui mänguna, millele tuleb korraga pikk õhtu pühendada.

Igapäevases kasutuses sobib see näiteks inimesele, kes tahab tööpäeva jooksul mõtte korraks ekraanilt mujale suunata. Kui sul on viis vaba minutit enne kohtumist, saad proovida üht ülesannet ja telefoni kõrvale panna. Samuti võib see sobida peres ühise arutelu alustamiseks: üks inimene loeb olukorra ette, teised pakuvad lahendusi. Sellises kasutuses on mäng huvitavam kui lihtsalt üksinda järjest vajutamine, sest erinevad inimesed märkavad erinevaid vihjeid.

Katkestused, pausid ja tagasitulek

Kui mängimise katkestab kõne, peatus või muu igapäevane kohustus, ei ole kõige parem proovida pooleliolevat mõistatust kiirustades lõpetada. Sellise mängu väärtus tuleb tähelepanelikust vaatamisest, mitte sellest, kui kiiresti ekraani läbi puudutad. Mina paneksin telefoni käest siis, kui pean tähelepanu mujale suunama, ja tuleksin hiljem tagasi värske pilguga. Lühikese mängu puhul on katkestus pigem loomulik osa kasutusest kui põhjus ennast sundida.

Kui naased sama ülesande juurde, loe see uuesti algusest peale. Mälu võib jätta alles sinu eelmise oletuse, kuid jätta märkamata sõnastuse või ekraanidetaili, mis selle oletuse ümber lükkab. Üks kasulik nipp on enne uut katset öelda endale, mida sa seekord teisiti kontrollid. Nii ei muutu korduv proovimine juhuslikuks ning iga katse annab vähemalt väikese vihje selle kohta, kuidas sa ülesannet tõlgendad.

Niisugune pausidega mängimine ei sobi siiski kõigile. Kui sind ärritab ülesande poolelijätmine või tahad iga kord selget algust ja lõppu, võib lühike trikimõistatus olla vähem rahuldav kui üks täielik sudoku või sõnamängu voor. Siin ei ole vaja oodata pikka mängusessiooni, aga ka ühe lahenduse leidmine võib mõnikord nõuda rohkem mõtlemist, kui paarivaba minutit lubab. Tasub valida hetk, mil saad vähemalt korraks rahulikult ekraani vaadata.

Mis võib alguses segadust tekitada?

Kõige tavalisem komistuskoht on eeldus, et ülesanne järgib tavapäraseid mängureegleid. Kui ekraanil on mitu võimalikku elementi, võib tekkida tunne, et ainult üks neist on aktiivne. Mina soovitan proovida ka selliseid tegevusi, mis tunduvad esmapilgul liiga ilmsed või vastupidi täiesti ebavajalikud. Trikimõistatuse puhul on just see ebamugav tunne tihti vihje, et vaatad olukorda liiga kitsalt.

Teine segadus tekib siis, kui mängija ajab nalja ja loogika omavahel segamini. “Naljakas” ei tähenda, et lahendus oleks täiesti juhuslik. Tavaliselt tasub otsida seost ülesande teksti ja ekraanil oleva olukorra vahel, kuid mitte eeldada, et vastus peab olema akadeemiliselt korrektne. Kui oled harjunud klassikaliste sudokude, sõnamängude või rangete mustriülesannetega, võib see mäng alguses tunduda ebaausam. Nende mängude puhul on reeglid tavaliselt ette teada; siin tuleb osa reeglist endal avastada.

Kolmas probleem on juhuslik toksimine. See võib mõne ülesande puhul viia eduni, kuid ei anna sulle aimu, miks lahendus töötas. Kui mäng hakkab tunduma nagu ekraani pimesi läbi proovimine, tasub peatuda ja ülesanne uuesti lugeda. Minu kogemuse järgi on parem teha aeglasemalt paar teadlikku katset kui puudutada kõike järjest. See muudab mängu vähem närvesöövaks ja aitab ka järgmistel ülesannetel paremini mõelda.

Kui jääd kinni, ei tähenda see tingimata, et mäng on liiga raske. Mõnikord oled lihtsalt valinud vale küsimuse. Küsi endalt, kas otsid vastust, mida tekst otseselt palub, või seda, mida olukord tegelikult nõuab. Samuti tasub kontrollida, kas oled märganud kogu ekraani, mitte ainult suurt objekti keskel. Need on väikesed harjumused, kuid just need eristavad läbimõeldud proovimist juhuslikust näppimisest.

Millal on parem valida mõni teine mõistatusmäng?

See mäng sobib mulle siis, kui tahan üllatust ja lühikest mõtteharjutust. Kui sina otsid aga rahulikku sudoku-laadset süsteemi, pikka sõnamängu või järjest kasvava raskusega klassikalisi loogikatasemeid, ei pruugi see olla parim valik. Trikid võivad tunduda lõbusad, kuid nende lahendus ei pruugi alati anda sama rahuldust nagu ülesanne, mille reeglid on algusest peale selgelt välja öeldud.

Samuti ei soovita ma seda inimesele, keda häirivad ootamatud lahenduskäigud või kes tahab igal korral oma oskust täpselt mõõta. Siin sõltub edust lisaks loogikale ka valmisolekust mängu kavatsust ära arvata. See tähendab, et mõni väga nutikas mängija võib takerduda, samal ajal kui keegi, kes proovib vabamalt ja pöörab sõnastusele rohkem tähelepanu, liigub kiiremini edasi. See ei ole puudus kõigile, kuid see on oluline erinevus võrreldes tavapäraste mõistatustega.

Teisest küljest on just see erinevus mängu tugevus. See ei nõua, et sul oleks varasem kogemus kindla žanriga. Sa ei pea õppima pikka reeglistikku ega meeles pidama keerulisi juhtnööre. Piisab uudishimust ja valmisolekust oma esimene oletus kahtluse alla seada. Kui mängid koos sõbraga, võib vaidlus selle üle, mida küsimus tegelikult küsib, olla sama lõbus kui õige lahenduse leidmine.

Praktilised ootused paigaldamisel ja kasutamisel

Rakendus töötab vähemalt Androidi versiooniga 9 ning praegune versioon on 0.3.6. Kui sinu telefon kasutab seda süsteemiversiooni või uuemat, on mõistlik kontrollida enne paigaldamist lihtsalt seadme ühilduvust. Pärast paigaldamist soovitan esimesel korral alustada rahulikult, mitte teha kohe järeldusi ühe ülesande põhjal. Sellise mängu iseloom selgub paremini siis, kui oled proovinud nii lihtsat kui ka üllatava lahendusega mõistatust.

FemeAvesi mängu on paigaldatud üle viie miljoni korra, mis näitab, et tegemist ei ole väikese nišikatsetusega. Samas ei tohiks suur kasutajaskond olla ainus põhjus mängu valida. Minu jaoks on olulisem see, kas ülesannete stiil sobib sinu kannatlikkuse ja huumorimeelega. Tasuta hind teeb proovimise lihtsaks, sest sa ei pea enne otsustamist ostu üle mõtlema, kuid tasuta mängu puhul tasub arvestada, et kogemus võib tunduda vähem ühtlane kui väga hoolikalt kureeritud tasulises mõistatuserakenduses.

Kui annad telefoni lapsele, on PEGI 3 märge rahustav lähtekoht. Siiski soovitan täiskasvanul vähemalt alguses koos mängida, sest laps võib vajutada juhuslikult ja saada tulemuse, mõistmata ülesande mõtet. Koos mängides saab talle õpetada paremat töövoogu: loe, vaatle, paku üks idee, kontrolli tulemust ja alles siis proovi midagi muud. See on kasulikum kui lihtsalt lahenduste etteütlemine.

Kuidas pärast esimest edu edasi minna?

Pärast esimest õnnestunud ülesannet tasub endale seada väike eesmärk: lahenda järgmine ülesanne ilma juhusliku toksimiseta. See sunnib sind kasutama mängu tegelikku tugevust. Pane tähele, milline detail sind esimese lahenduse juures eksitas, ja vaata, kas järgmises ülesandes kordub sama tüüpi lõks. Nii muutub mäng lihtsalt naljakateks katseteks olemise asemel tähelepanu treeninguks.

Hea töövoog on jagada mängimine lühikesteks plokkideks. Näiteks lahenda paar ülesannet, tee paus ja pane tähele, milline neist nõudis sõnastuse ümbermõtestamist ning milline ekraani detaili uurimist. Ma ei soovita kogemust hinnata ainult selle järgi, kui kaugele jõuad. Väärtus on ka selles, kas hakkad oma esimest reaktsiooni kiiremini kontrollima. See oskus kandub üllatavalt hästi üle teistele visuaalsetele ja sõnalistele mõistatustele.

Kui mängid koos teise inimesega, ära anna talle kohe kogu lahendust. Küsi parem: “Mida sa ekraanil veel näed?” või “Millist eeldust sa praegu kasutad?” Need küsimused hoiavad arutelu mängulisena ja aitavad ka sul endal märgata, kuidas ülesanne töötab. See on üks vähem ilmseid viise, kuidas mängust rohkem saada: mitte ainult lahendada, vaid analüüsida, miks esimene mõte ebaõnnestus.

Minu teine soovitus on mitte kasutada abiotsingut või väliseid vihjeid liiga vara, kui sul on selline võimalus käepärast. Isegi kui ülesanne tundub tüütu, anna endale hetk, et sõnastus ja pilt uuesti läbi vaadata. Vihje võib küll edasi aidata, kuid liiga varane kasutamine võtab ära selle “muidugi!” hetke, mille pärast selliseid mõistatusi üldse mängitakse. Kui oled juba mitu erinevat lähenemist proovinud, on abi kasutamine mõistlikum kui lõputu kordamine.

Üks lihtne viis kordamist vältida on pidada meeles mitte lahendust, vaid enda tehtud viga. Kui kipud alati ülesande teksti liiga otse võtma, kontrolli järgmisel korral kõigepealt sõnastust; kui keskendud ainult ekraani keskele, vaata enne katset servad üle. Nii muutub iga mõistatus väikseks õppetunniks, ilma et peaksid mängu käsitlema tõsise treeninguna. Samas tasub olla aus: kui lahenduskäigud hakkavad tunduma üksteisega liiga sarnased, ei pruugi kordusmäng sama üllatust pakkuda. Siis on parem teha pikem paus või valida teistsugune nuputamine.

Üldmuljena näen seda kui kerget, veidi kiuslikku ajumängu, mis sobib inimesele, kellele meeldivad lühikesed üllatused ja ootamatud lahendused. See ei asenda klassikalist loogikamängu ega pikka strateegilist kogemust, kuid täidab oma rolli hästi: avad mängu, vaatad ülesannet, eksid oma esimese oletusega ja õpid ekraani teise nurga alt lugema. Minu soovitus on seda proovida siis, kui tahad tasuta ja madala vanusepiiranguga mõistatust, kuid jäta see vahele, kui vajad alati täiesti etteaimatavaid reegleid.

Kui alustad ilma kiirustamata, saad esimesest õnnestumisest rohkem rõõmu ja väldid kõige tavalisemat pettumust. Loe küsimus lõpuni, uuri kogu ekraani, muuda üht eeldust korraga ning tee paus, kui mõte kinni jookseb. Nende lihtsate võtetega muutub Tricky Brain: Annoying Puzzle minu hinnangul palju meeldivamaks kaaslaseks kui lihtsalt juhusliku puudutamise mänguks.